Toyota Avensis

BMW 318is

Opel Astra

Chevrolet Camaro

Opel Kadett C

Audi A6 Quattro

Honda Civic

Chevrolet Caprice

Nissan 200SX

Ford Taunus

Pontiac Bonneville

Mitsubishi Galant

Volvo 740

Opel Kadett C

Selle auto eesmärk ja ost on olnud kõige imelikumad minu autoloos. Kõik toimus kuidagi eriti vales järjekorras ja auto sai ostetud sõna otseses mõttes alguses lihtsalt seisma. Plaanid olid olemas, kuid ülipika aja peale ette mõeldult.

Mitmeid aastaid Eesti kiirendusvõistlusi ja eriti võistluste väikest autoklassi jälgides ei suutnud ma kuidagi aru saada, miks inimesed ehitavad autodel mootoreid võimsamaks ja veelkord võimsamaks, kui seda võimsust ei ole kuidagi võimalik ära kasutada. Esivedu ja tänava- või harvemal juhul ringrajarehv ei ole ju kiirendusraja jaoks üldse loodud. Samuti tundusid olevat ülekanded mootorist teepinnani küllaltki teisejärgulised. Peamine oli ikkagi mootorivõimsus. Viimasel ajal muidugi hakati ka nendele probleemidele tähelepanu pöörama. Eriti Kristo Post ja Ardo Kalda näitasid, et ka pisikeste mootoritega on võimalik kiiremini sõita. Aga ikkagi läks ka nendel suur osa autode potensiaalist kummisuitsuna taeva poole.

Kogu see värk oligi ajendiks, miks tuli ette võtta väikese tagaveolise auto otsingud. Mitte, et oleks vaja tohutult kellegile midagi tõestada. Lihtsalt oma lõbuks ja oma teooriate kontrollimiseks. Tegelikult olin sarnaseid autosid ka varem vaadanud, näiteks lühikest aega omatud
Ford Taunus, kuid plaanid muutuvad ju nii kiiresti, et ise ka ei jõua nendega sammu pidada. Aga nii ähmaselt ja kaugele ette planeerida ei ole mul veel ühegi autoga õnnestunud. Liiatigi, kui autot üldsegi veel pole.

Mingil suvalisel ajahetkel 2004.a. suvel sai täitsa igavuse peletamiseks kuulutustelehti sirvitud ja kõige juhuslikumalt müüdi seal Opeli
C20XE mootorit, mis laiemale rahvale on tuntud, kui GSI mootor, vähemalt mina teadsin seda kunagi sellise nime all. Vanast ajast olin selle mootori kohta natuke uurinud ja teoorias eriti võõras ta mulle ei olnud. Mitte mingit kindlat plaani omamata sai müüjale helistatud ja asja kohta uuritud. Midagi tarka teada ei saanudki, töötava auto pealt maha keeratud, kõikide juhtmete ja aju ja muude vidinatega täismäng. Mida siin ikka rohkem öelda on. Tartusse ja 10000.- raha ning mootor vahetas omanikku.

Väga lahe. Mootor sõbrale kuuri alla seisma. Nüüd ju vaja sinna ümber midagi vaadata. Kunagi vaatamas käidud ja kiibitsetud korralikult remonditud sinine MK1 Escort käis küll peast läbi, kuid tahtsin ikkagi mootori ja auto ühe marginime juurde jätta. Kuskil samal ajal müüdi ühte helekollast vanemat Rekordit, või oli see Ascona, ei mäleta täpselt. Seda vaatamas ei käinud, kuna tundus minu eesmärkideks natuke suurepoolne. Hoopis sai vaadatud Kadett C poole, mis oma tagaveo ja ~850kg kaalu juures oli täitsa õiget masti toorik. Selline auto oli ka sobivasti müügis olnud juba päris pikka aega.


Edasi käis asi kiiresti. Müüjale helistatud, auto Tartus üle vaadatud ja kaubas kokku lepitud. Müüja tõi auto 15000.- krooni eest Tallinnasse ära ka. Vist oli selline summa, täpselt enam ei mäleta. ARKis regamine ja oligi kõik. Auto ise on 1978.a. kupee, 4 käiguline manuaalkast, tühimass vaid 795kg. Saksakeelsetel lehtedel tuntud kui Limo, kuna Coupe on originaalis fastback GT mudel.

Autol oli karpaga väike probleem, tühikäigult põrandasse tallates ei saanud kohe kütet kätte ja kippus selle tõttu aegajalt välja surema. Kui aga väheke pöördesse läks, siis probleemid kadusid. Samuti ei olnud üldse probleeme sõidu ajal, kui käik sees ja vedu taga. Aga ega see mind nagunii ei kõigutanud, plaanid olid ju hoopis muud.

Kere oli remonditud ja värvitud täitsa hästi. Midagi eelmine omanik ei varjanud. Kõik tehtud ja tegemata kohad olid ilusti näha. Mõningad pildid eelmise omaniku tegemistest enne, kui auto müüki tuli. Algseis, keretööd, värvikambrist ja peaaegu valmis auto. Siinkohal tänud Silverile (RZ), kes auto minu jaoks niimodi valmis viitsis ehitada.

Lisadena võib kirja panna paksu heleda nahkkattega sportrooli, mullitava toonklaasi, tagaistmel sebramustriga istmekatted. Veel tuleb mainida, et armatuuris lausa tahhomeeter olemas, esiistmeteks Honda sportlikud istmed ja veereb auto 15" kärgvaluvelgedel. Kaasa sai ka paar kastitäit pudipadi ja mõned plekkveljed.

Kapoti all laiutas suur tühjus. Just nimelt, isegi sellise pisikese auto mootoriruum võib suur tunduda, kui sinna on installitud 1.2l karpamootor. Võimsust näitab paber 44kw. Väljalaskekollektor on originaal, kuid pükstest tahapoole jookseb vähemalt 2.5" läbimõõduga toru. Müriseb küll, kuid mitte häirivalt.

See oli auto ja mootori koha pealt kõik, kuid minu plaanid läksid veel edasi. Jube olulised olid ju ka kiirendusrehvid. Mis sest, et auto rajale pääseb alles ähmases tulevikus. Sai ~8000.- krooniga 24.5/8.0-15 ET Drag radialid garaaži seisma ostetud. Tegelikult ega nad väga kogu aeg seal seisagi. Tuttavad aegajalt
neid kiirenduse jaoks alla on kruvinud. Sümboolse tasu eest muidugi.

Nüüd oli lõpuks esialgne eesmärk täidetud ja auto hakkas oma plaanitud tulevikku ootama. Et tuleviku ootamine autol väga igavaks ja üksluiseks ei läheks, sõitis temaga vahepeal mu tüdruksõber. Või pigem sõber tüdruk, kuidas keegi aru tahab saada. Kokkuvõttes, umbes kaks kuud naisterahva hella kätt ja teie auto on hoopis teine, kui alguses. Üritan järgida kronoloogiat. Esmalt selle kahe kuu jooksul lõpetas töötamise soenduse ventilaator. Seejärel täitsa kogemata läks esivelg kõveraks. Järgmisena ei liikunud enam kojamehed. Viimase asjana ei töötanud mootor enam tühikäigul üldse. Kõige tipuks tuli kogu aeg kuskilt eest vihmavett salongi. Edaspidi üritan järgida põhimõtet, et autosid ja naisi sõpradega ei jagata.

Tehtud:

  • 2004. august, väikest kruttimist vajas üks šarniir, mis kunagi tagurpidi alla oli keeratud. Nõks haamritööd ja teistpidi ta oligi. Sai ka kokkujooks paika pandud ning rool otseks sätitud.

  • 2004. august, lahti võetud salongi soenduse süsteem. Sinna kere ja soenduse katte vahele oli väga vähe tihendusmaterjali ära eksinud. Samuti olid mõningad lahtised trossi/voolikuaugud kapoti all, milledest rõõmsalt vihmavett salongi nirises. Tuubitäis silikooni aitas ja vesi enam salongi ei tikkunud.

  • 2004. oktoober, karpa pooleldi lahti kistud ja vähe puhastatud. Selle protsessi käigus sai moditud ka natuke kiirenduspumpa, et tallates tuleks vähe suurem benashot peale. Sai paremaks küll. Kuid arusaamatul kombel ikkagi ei tööta asi tühikäigul.

  • 2004. oktoober, auto talvekorterisse. Igasuguste muruniidukite, jalgrataste ja muude lisadega mahtus auto napilt garaaži. Sellises olukorras jääb talvel ehitamine küll ära.

  • 2005. mai, lehed lähevad roheliseks, päike paistab ja hull tahtmine on kruvisid keerata. Garaažist igasugune segav kraam kuuri alla ja igale poole mujale, kuhu mahtus. Karpa maha, pulkadeks ja puhtaks. Karpa kokku tagasi, auto peale ja... Sama jama, mis sügisel. No mis värk on? Mootor tööle ja kruvisid keerama. Kogemata keerasin ka ühte düüsi natuke lahtipoole auto töötamise ajal ja kõik läks iseenesest korda. Lahe. Keerasin düüsi välja ja tükk aega jebisin sellega. Ei saanud aru, mismoodi see konkreetne düüsijubin töötama peaks. Lõpuks, peale valgustatuse saabumist torkisin vajalikud augud nõela ja traadiniidiga puhtaks ja auto töötas nagu peab.

  • 2005. mai, lihtsalt huvi pärast kruvisin põhja küljest lahti kõrvalistuja istme. Siinkohal tuleb lahti seletada, et eelmine omanik, vist suures sõitmahakkamise ootuses oli esiistmed kiiruga tikkpoltidega auto põhja külge kruttinud. Ja istmete asukoha mõõdu oli targasti võtnud niimodi, et ka tagumistel istmetel istujad ei peaks eriti ruumiga koonerdama. Selle tulemusena on väikses autos esiistmed nii ette sattunud, et ka naisterahvas ei saaks vist normaalselt rooli taga istuda. Ühesõnaga tahtsin vaadata, mismoodi need istmed seal põhja küljes on ja äkki saab midagi parandada selle istumise koha pealt. Aga kahjuks, peale igatpidi proovimist ja mõõtmist selgus, et ilma keevituseta või põhja lisaks augustamata ikka hakkama ei saa. Kruvisin selle karpraua/puuklotsi/tikkpoldi nikerduse praegu põhja külge tagasi.

  • 2005. mai, ei saa ju enne teist mootorit autole peale aretama hakata, kui vana veel sõidukorras on. Vaja siis mootorit natuke abistada selles mittesõidukorra suunas. Sai garaaži kogunenud koli vahelt välja otsitud nitrosüsteem ja peale paaripäevast nikerdamist oligi Kadetil võimalus nupust 60hp lisaks saada. Eesmärk oli saada asi toimima OMC lõppkiirusvõistluseks, kuid 2 päeva enne võistlusi ostetud kasutatud bensiinipump andis katsetuste käigus saba. Romula vahetas pumba 1 päev enne võistlusi välja, kuid seegi pump töötas vaid paar minutit. Võistluspäeva hommikul sai sebitud ka kolmas pump, kuid kahjuks ei jõudnud õigel ajal võistluspaika ja jäigi võistlusel osalemata. See-eest sai nähtud Soomemaa sõiduriista efektset suitsupahvakut. Ja tagasiteel ühte seletamatut nähtust. (~400.- voolikute ja vahetükkide eest, 800.- pumba eest ja 400.- pumba teistkordse vahetuse eest, kuna ei usutud, et täitsa iseseisvalt 2 pumpa järjest tuksi lähevad)

  • 2005. mai, oli ikkagi vaja see mootor ju loojakarja saata. Peale OMC'd sai Piibe lennuväljal masinat nitro tarvis ümber seadistatud. Järgnevalt mõned kaadrid sellest:

    • Kas see on tõesti Opeli ärandamine? Eiei, lihtsalt väike segadus solenoidide avanemisega.

    • Kuskil ma seda radikat ju nägin!? Või teise nurga alt vaadates käis äge bensiinipumba elektrivõrgutamine.

    • Külge tuli kruvida eelnevalt valmis viilitud kanalisatsioonitoru tükike nitrodüüside ja pihustiga.

    • Siit pisikesest august tulebki see jube lisajõud.

    • Ja see on täitsa tavaline lisabensiinipaak. Ei tahtnud hakata originaalsüsteemist bensiini ära imema, seega tuligi tekitada selline aretus. Pange tähele hästi kavalat rõhuregulaatorit kahe plekkplaadi ja kruvikeste esituses.

    • Ka bensiinirõhu näidik oli installitud, kuid elektriskeemi kadumise tõttu ei saanudki seda õigetpidi tööle. Tagasihoidliku 60hp'se shoti jaoks kannatas ka tunde järgi rõhku reguleerida, nagunii oli bensiinidüüs liiga suur.

    • Turvalisus peab olema tasemel. Paistab ka punane nitrolüliti, mis osavalt vitstega rooli külge on pigistatud.

    • Paljudest jupikestest sai välja valitud üks aeglasem ja üks kiirem sõidulõik. Minekul pildi peal väga vahet ei tee, kuid tegelikkuses hüppas auto täitsa reipalt edasi. Hääle järgi saab täitsa hästi aru, mis hetkel nuppu torgitakse.

    • Kogu see kupatus lõppes kodu juures, kui oli hädasti vaja proovida 80hp'st nitrolaksu. Kuna selle setupiga olid mõlemad düüsid õiges mõõdus, siis liigrikas segu enam mootorit ei päästnud. Sinna nahka läksid osaliselt kolvirõngad ja kapotialune sai väga õliseks. Kahjuks sellest pilte pole, kuid minu päev oli igatahes kirjas.

  • 2005. juuni, käis aktiivne garaažikoha otsimine. Vajalik oli kanal, mida mul endal kodugaraažis ei olnud. Sai sõpradelt uuritud ja kohalgi käidud, kuid kuidagi ei leidnud rahuldavaid tingimusi. Lõpuks meenus tädi, kellel oli Mustamäel seismas tühi garaažiboks. Noh teate küll neid tavalisi ridagaraaže milliseid Mustamägi täis on. Lahke tädi oli igatpidi nõus garaaži laenama ning nii ma tossutasingi Kadetiga platsi. Justnimelt tossutasin, sest ühel silindril ei olnud enam kolvirõngaid ja surve oli karteris ja igast mootori praost ja august pressis õli välja. Tädi veel vaatas, et jube loks masin, mida ma sest üldse ostsin omale. Ah, mida need naised ka autodest teavad.

  • 2005. juuni, paar tundi garaažis möllatud ja kõik juhtmed ja vollad mootori küljest lahti krutitud. Samuti sai eemaldatud kardaan, summuti, käigukast ja kasti ja mootori tööd reguleerivad trossid ning igasugused muud segavad jubinad. Mootorist tilgutasin välja enamus vedelikke. Muide käigukastiga oli igavene tegemine. Ära tuli küll korralikult, kuid põhja alt kätte saada oli keeruline. Nimelt käigukang, mis muidu iga kord, kui tagumist käiku tahtsid sisse panna, küljest ära kippus tulema, oli nüüd nõuks võtnud iga hinna eest küljes püsida. Katsu sa siis normaalselt seda harali kobakat auto põhja alt välja sõidutada.

  • 2005. juuni, järgmisel päeval üritasin saada kedagi appi mootorit maha tõstma, kuid nagu kiuste olid kõik potensiaalsed jõujuurikad mingite muude asjadega kinni. Kärsitu nagu ma olen, pehmendasin auto esiotsa mitme vammusega ja kaksiratsi kapoti all seistes õnnestus mootor põrandale veeretada. Selle tegevuse käigus lahkus mootorist ülejäänud paar liitrit tosooli. Ilma mootorita paistab kapoti all päris palju ruumi olevat.

Sellisesse seisu see projekt jäigi. Alguses oli liiga ilus ilm ehitamiseks, siis oli liiga kole ilm ehitamiseks. Siis ei olnud aega ja pärast ei olnud viitsimist jne. Talveks tuli auto kodugaraaži vedada ja sinna ta jäi. Vahepeal sai 110kw mootor maha müüdud, kuna netis kaevates tundus järjest rohkem, et lihtsalt mootori ja ajuga väga seda swapi ära ei tee ning mis see mootor niisama ikka vedeleb ja vananeb/odavneb. Korralikuks tegemiseks oleks vaja vähemalt esimest poolt autost. Siis saaks kõik vajalikud jupid kohe üle tõsta ja tööle panna. Üks süüdlane Kadeti garaažipõlves oli muidugi Camaro, millega samuti täitsa edukalt kiirendusrajal võis käia. Ka kiirendusrehvid leidsid kasutust.

  • 2006 detsember, osteti ja viidi auto uude kodusse ära. Tulid mehed Tartu kandist ja ilma pikema jututa tõsteti Kadett treilerile ja sõideti lõuna poole tagasi. Töö kiire ja korralik.