 |
Umbes
nädalapäevad teadsin, et Opel ostetakse
tõenäoliselt ära. Seega vaatasin väikestviisi ringi ja mõtlesin oma
järgmise auto peale.
 Paar
kuud tagasi olin huvi pärast uurinud erinevaid üheksakümnendate
keskpaiga MB mudeleid ja hindu, nii E, kui C klassi, kuid praegu tundus
valikuvõimalus liiga väike olevat. Ja hetkel minu hinnaklassi jäävad
isendid oleksid tõenäoliselt olnud liiga nigelas korras ja keskpärase
varustusega. Endiselt oli jõus konditsioneerinõue uuel autol. Üheks
suunavaks faktoriks autode valikul oli kindlasti selle aasta ilus ja
lumerohke talv, mis kohe kutsus rohkem tagaveolisi asju vaatama. Kuna
Opelit enam ei tahtnud ja BMW 5 seeria e34 mudelit pidasin välimuselt
liiga vanaks ja keskpäraseks, oli ainus valik 3 seeria e36 mudel.
Kolmanda sedaan ei meeldi ja hobiautona on
kaheukseline juba olemas. Üle jääb vaid universaal. Jätsin otsa
natuke lahti kupee osas, lihtsalt, kui satub ette väga hea isend.
Saabus päev, kui Astra läks uuele omanikule ja
tuli vaadata üle netist välja otsitud pakkumised. Kokku käisin kuute
autot vaatamas. Universaalidest üks 320 tundus kena ja lubati ka
mõningane rooste enne müüki eemaldada. Kuid 2.0 mootor ei ole teab-mis
kütusesõbralik ja puudus ka konditsioneer. Selle masina kuulutuse
valisin hea hinna pärast. Teine universaal oli 318td, mis kerelt oli
korralik, kuid sisu tundus liiga kulunud ja alt undas midagi liigselt.
Samuti ei olnud minek üldse BMW vääriline. Kolmas, mida vaatasin oli 320
kupee. Päris ok oli, kuid ikkagi 2.0. Siis oli veel üks universaal 2.0,
mis oli platsil ja mida proovida ei saanud. Töötas muidugi korralikult
ja nägi välja enam-vähem. Siiamaani ei mingeid erilisi emotsioone. Autod
nagu autod ikka. Igal ühel mõningane puudus.
 Tartu autodest oli samuti mõni välja vaadatud, kuid netiinfo põhjal
kõige korralikum universaal 318 osteti eest ära ja teised pakkumised
põlgasin liiga nigelateks, et lõunasse sõitma hakata.
Järgmisel päeval käisin vaatamas veel ühte
kupeed, mille omanik
eelmisel päeval veel väljamaal oli. Uuema mootoriga
318is kupee, pealt sile ja roosteta, sisu
korralik, mootor töötab hästi. Tuju hakkas tõusma. Peale proovisõitu
olin peaaegu müüdud mees. Auto kuskilt ei kolisenud ega nagisenud, käigud
lülitusid hästi ja mootor tõmbas võimsusele vastavalt. Kuna oli ühe 328
universaali vaatamine kokku lepitud, pakkusin müüjale, et ärgu täna veel
müügu, sest oleksin ostja, kui see 328 ei sobi. Paraku tundus müüjal
olevat järjekord selle auto peale ja ta sõitis järgmisele tahtjale asja
näitama. No pagan küll. Hind palju parem kõigist vaadatud isenditest,
seisukord samuti kõigist parim. Mis seal ikka, kõne uuesti müüjale ja
kaup koos. Selle hinna eest see masin kindlasti kätte ei jää, kui ka
kohe maha tuleks müüa. Ost-müük käis ülepeakaela kiirelt, kuna oli vaja
tuua raha linna teisest otsast ja veel mingile kohustuslikule
sõbrapäevaüritusele jõuda. Teate neid naisi küll, ei saa nemad aru, mis
on elus oluline...
Õhtupoole käisin vaatamas ka seda 328 universaali, mis iseenesest oli
väljast ok, mõne tüüpilise roostekohaga, sisu poolest täitsa pandav,
boonusena poolnahksed istmed ja väga hea muusika. 2.8 mootor tegi samuti
olemise edevaks, kuid väga suureks miinuseks oli automaatkäigukast, mis
mulle tagaveolisel autol libedaga üldse ei meeldi. Samuti kolises
veermik liigselt.
 Otsustasin praegu ikkagi kupee juurde
jääda. Järgmine päev sai auto ka tõstukile aetud. Roostet ei paista,
avariijälgi samuti mitte, põhja all on alles kõiksugu katteplastid,
ka sellised, mida pikemat aega erinevaid BMW'sid pidanud tuttav näinudki
polnud. Summuti korralik, veermik korralik, rehvid korralikud, mis sa hing veel
ihkad. Miinusena tuleb ära mainida mootori otsakaane õlileke. Eks
õlitaset tuleb natuke aega jälgida. Kui kanistrit ei pea pagasis
kaasas kandma hakkama, siis las olla, roostetabki vähem. Sõites tunduvad
ka tagumised amortisaatorid või vedrud natuke liiga pehmed. Samuti ei ole termostaat
oma ülesannete kõrgusel ja mootori temperatuur on liiga madal. Võib ka
olla soojamaa termostaadi viga, mis siiamaani vahetamata. Auto on tulnud
väidetavalt 2007.a. Itaaliast.
Passist infot lugedes, BMW 318is, 1996.a. tehasest välja sõitnud, nagu öeldud uuema tüübi 1.9
neljasilindrilise mootoriga, 103kw, värvuseks hõbe. Jõudu saadab
ratastele 5 käiguline manuaalkast, salongis hoiab temperatuuri
automaatne kliimaseade, väike kompuuter näitab kuupäeva, kellaaega ja
välistemperatuuri, rool on üles-alla reguleeritav, esiistmed samuti,
aknad ja peeglid käivad elektriga. Lisaks veel kesklukk ja Astral
puudunud puldiga signalisatsioon. Läbisõiduks spidomeetril 242k km.
Tehtud:
- 2010 veebruar, esimese asjana kohe esimestesse suundadesse
kollased pirnid. Ei teagi, miks seal valged olid. Ka aknapesu pihustid
sai puhtaks puhutud. Pildi saab nüüd palju selgemaks pühkida. (pirnid
vist päris tasuta polnud)
- 2010 märts, sõitsin ülevaatuspunktist läbi ja lasin kontrollida
vedrustust, pidureid ja heitgaase. Üllataval kombel olid
amortisaatorid täitsa korras. Peab ikka jääma selle mõtte juurde, et
tagumised vedrud on väsinud. Pidurid olid samuti korras. Paha asi oli
aga see, et heitgaasid on paigast ära. Peab vaatama, kuidas
katalüsaator seestpoolt paistab ja kontrollima lambda korrasolekut.
Õnneks kütusekulu on normaalne, linnasõidul ~10l/100km. (200.-)
- 2010 aprill, nagu õigele rullnokale kohane võtsin ette
kohustusliku velgede ostu. Mõtlesin, et igapäevasõidukile ei hakka
liiga suuri ja edevaid jalavarje külge kruvima. Aga ikkagi olid
tulemuseks 17" Riali toodetud 8" ja 9" laiused rattad koos väga
sõidetavate suverehvidega. (3000.-)
- 2010 aprill, rehvid ikkagi kipuvad natuke tagakoopa servi
kriipima. Väike haamer ajas asja korda. Nüüd saab muretsemata ka
tagaistmetele rahvast lubada.
|
 |