BMW 318is

Opel Astra

Chevrolet Camaro

Opel Kadett C

Audi A6 Quattro

Honda Civic

Chevrolet Caprice

Nissan 200SX

Ford Taunus

Pontiac Bonneville

Mitsubishi Galant

Volvo 740

BMW 318is Coupe

Umbes nädalapäevad teadsin, et Opel ostetakse tõenäoliselt ära. Seega vaatasin väikestviisi ringi ja mõtlesin oma järgmise auto peale.

Paar kuud tagasi olin huvi pärast uurinud erinevaid üheksakümnendate keskpaiga MB mudeleid ja hindu, nii E, kui C klassi, kuid praegu tundus valikuvõimalus liiga väike olevat. Ja hetkel minu hinnaklassi jäävad isendid oleksid tõenäoliselt olnud liiga nigelas korras ja keskpärase varustusega. Endiselt oli jõus konditsioneerinõue uuel autol. Üheks suunavaks faktoriks autode valikul oli kindlasti selle aasta ilus ja lumerohke talv, mis kohe kutsus rohkem tagaveolisi asju vaatama. Kuna Opelit enam ei tahtnud ja BMW 5 seeria e34 mudelit pidasin välimuselt liiga vanaks ja keskpäraseks, oli ainus valik 3 seeria e36 mudel. Kolmanda sedaan ei meeldi ja hobiautona on kaheukseline juba olemas. Üle jääb vaid universaal. Jätsin otsa natuke lahti kupee osas, lihtsalt, kui satub ette väga hea isend.

Saabus päev, kui Astra läks uuele omanikule ja tuli vaadata üle netist välja otsitud pakkumised. Kokku käisin kuute autot vaatamas. Universaalidest üks 320 tundus kena ja lubati ka mõningane rooste enne müüki eemaldada. Kuid 2.0 mootor ei ole teab-mis kütusesõbralik ja puudus ka konditsioneer. Selle masina kuulutuse valisin hea hinna pärast. Teine universaal oli 318td, mis kerelt oli korralik, kuid sisu tundus liiga kulunud ja alt undas midagi liigselt. Samuti ei olnud minek üldse BMW vääriline. Kolmas, mida vaatasin oli 320 kupee. Päris ok oli, kuid ikkagi 2.0. Siis oli veel üks universaal 2.0, mis oli platsil ja mida proovida ei saanud. Töötas muidugi korralikult ja nägi välja enam-vähem. Siiamaani ei mingeid erilisi emotsioone. Autod nagu autod ikka. Igal ühel mõningane puudus.

Tartu autodest oli samuti mõni välja vaadatud, kuid netiinfo põhjal kõige korralikum universaal 318 osteti eest ära ja teised pakkumised põlgasin liiga nigelateks, et lõunasse sõitma hakata.

Järgmisel päeval käisin vaatamas veel ühte kupeed, mille omanik eelmisel päeval veel väljamaal oli. Uuema mootoriga 318is kupee, pealt sile ja roosteta, sisu korralik, mootor töötab hästi. Tuju hakkas tõusma. Peale proovisõitu olin peaaegu müüdud mees. Auto kuskilt ei kolisenud ega nagisenud, käigud lülitusid hästi ja mootor tõmbas võimsusele vastavalt. Kuna oli ühe 328 universaali vaatamine kokku lepitud, pakkusin müüjale, et ärgu täna veel müügu, sest oleksin ostja, kui see 328 ei sobi. Paraku tundus müüjal olevat järjekord selle auto peale ja ta sõitis järgmisele tahtjale asja näitama. No pagan küll. Hind palju parem kõigist vaadatud isenditest, seisukord samuti kõigist parim. Mis seal ikka, kõne uuesti müüjale ja kaup koos. Selle hinna eest see masin kindlasti kätte ei jää, kui ka kohe maha tuleks müüa. Ost-müük käis ülepeakaela kiirelt, kuna oli vaja tuua raha linna teisest otsast ja veel mingile kohustuslikule sõbrapäevaüritusele jõuda. Teate neid naisi küll, ei saa nemad aru, mis on elus oluline...

Õhtupoole käisin vaatamas ka seda 328 universaali, mis iseenesest oli väljast ok, mõne tüüpilise roostekohaga, sisu poolest täitsa pandav, boonusena poolnahksed istmed ja väga hea muusika. 2.8 mootor tegi samuti olemise edevaks, kuid väga suureks miinuseks oli automaatkäigukast, mis mulle tagaveolisel autol libedaga üldse ei meeldi. Samuti kolises veermik liigselt.

Otsustasin praegu ikkagi kupee juurde jääda. Järgmine päev sai auto ka tõstukile aetud. Roostet ei paista, avariijälgi samuti mitte, põhja all on alles kõiksugu katteplastid, ka sellised, mida pikemat aega erinevaid BMW'sid pidanud tuttav näinudki polnud. Summuti korralik, veermik korralik, rehvid korralikud, mis sa hing veel ihkad. Miinusena tuleb ära mainida mootori otsakaane õlileke. Eks õlitaset tuleb natuke aega jälgida. Kui kanistrit ei pea pagasis kaasas kandma hakkama, siis las olla, roostetabki vähem. Sõites tunduvad ka tagumised amortisaatorid või vedrud natuke liiga pehmed. Samuti ei ole termostaat oma ülesannete kõrgusel ja mootori temperatuur on liiga madal. Võib ka olla soojamaa termostaadi viga, mis siiamaani vahetamata. Auto on tulnud väidetavalt 2007.a. Itaaliast.

Passist infot lugedes, BMW 318is, 1996.a. tehasest välja sõitnud, nagu öeldud uuema tüübi 1.9 neljasilindrilise mootoriga, 103kw, värvuseks hõbe. Jõudu saadab ratastele 5 käiguline manuaalkast, salongis hoiab temperatuuri automaatne kliimaseade, väike kompuuter näitab kuupäeva, kellaaega ja välistemperatuuri, rool on üles-alla reguleeritav, esiistmed samuti, aknad ja peeglid käivad elektriga. Lisaks veel kesklukk ja Astral puudunud puldiga signalisatsioon. Läbisõiduks spidomeetril 242k km.

Tehtud: 

  • 2010 veebruar, esimese asjana kohe esimestesse suundadesse kollased pirnid. Ei teagi, miks seal valged olid. Ka aknapesu pihustid sai puhtaks puhutud. Pildi saab nüüd palju selgemaks pühkida. (pirnid vist päris tasuta polnud)
  • 2010 märts, sõitsin ülevaatuspunktist läbi ja lasin kontrollida vedrustust, pidureid ja heitgaase. Üllataval kombel olid amortisaatorid täitsa korras. Peab ikka jääma selle mõtte juurde, et tagumised vedrud on väsinud. Pidurid olid samuti korras. Paha asi oli aga see, et heitgaasid on paigast ära. Peab vaatama, kuidas katalüsaator seestpoolt paistab ja kontrollima lambda korrasolekut. Õnneks kütusekulu on normaalne, linnasõidul ~10l/100km. (200.-)
  • 2010 aprill, nagu õigele rullnokale kohane võtsin ette kohustusliku velgede ostu. Mõtlesin, et igapäevasõidukile ei hakka liiga suuri ja edevaid jalavarje külge kruvima. Aga ikkagi olid tulemuseks 17" Riali toodetud 8" ja 9" laiused rattad koos väga sõidetavate suverehvidega. (3000.-)
  • 2010 aprill, rehvid ikkagi kipuvad natuke tagakoopa servi kriipima. Väike haamer ajas asja korda. Nüüd saab muretsemata ka tagaistmetele rahvast lubada.