BMW 318is

Opel Astra

Chevrolet Camaro

Opel Kadett C

Audi A6 Quattro

Honda Civic

Chevrolet Caprice

Nissan 200SX

Ford Taunus

Pontiac Bonneville

Mitsubishi Galant

Volvo 740

BMW 318is Coupe

Paar kuud tagasi olin huvi pärast uurinud erinevaid üheksakümnendate keskpaiga MB mudeleid ja hindu, nii E, kui C klassi, kuid praegu tundus valikuvõimalus liiga väike olevat. Ja hetkel minu hinnaklassi jäävad isendid oleksid tõenäoliselt olnud liiga nigelas korras ja keskpärase varustusega. Endiselt oli jõus konditsioneerinõue uuel autol. Üheks suunavaks faktoriks autode valikul oli kindlasti selle aasta ilus ja lumerohke talv, mis kohe kutsus rohkem tagaveolisi asju vaatama. Kuna Opelit enam ei tahtnud ja BMW 5 seeria e34 mudelit pidasin välimuselt liiga vanaks ja keskpäraseks, oli ainus valik 3 seeria e36 mudel. Kolmanda sedaan ei meeldi ja hobiautona on kaheukseline juba olemas. Üle jääb vaid universaal. Jätsin otsa natuke lahti kupee osas, lihtsalt, kui satub ette väga hea isend.

Saabus päev, kui Astra läks uuele omanikule ja tuli vaadata üle netist välja otsitud pakkumised. Kokku käisin kuute autot vaatamas. Universaalidest üks 320 tundus kena ja lubati ka mõningane rooste enne müüki eemaldada. Kuid 2.0 mootor ei ole teab-mis kütusesõbralik ja puudus ka konditsioneer. Selle masina kuulutuse valisin hea hinna pärast. Teine universaal oli 318td, mis kerelt oli korralik, kuid sisu tundus liiga kulunud ja alt undas midagi liigselt. Samuti ei olnud minek üldse BMW vääriline. Kolmas, mida vaatasin oli 320 kupee. Päris ok oli, kuid ikkagi 2.0. Siis oli veel üks universaal 2.0, mis oli platsil ja mida proovida ei saanud. Töötas muidugi korralikult ja nägi välja enam-vähem. Siiamaani ei mingeid erilisi emotsioone. Autod nagu autod ikka. Igal ühel mõningane puudus.

Tartu autodest oli samuti mõni välja vaadatud, kuid netiinfo põhjal kõige korralikum universaal 318 osteti eest ära ja teised pakkumised põlgasin liiga nigelateks, et lõunasse sõitma hakata.

Järgmisel päeval käisin vaatamas veel ühte kupeed, mille omanik eelmisel päeval veel väljamaal oli. Uuema mootoriga 318is kupee, pealt sile ja roosteta, sisu korralik, mootor töötab hästi. Tuju hakkas tõusma. Peale proovisõitu olin peaaegu müüdud mees. Auto kuskilt ei kolisenud ega nagisenud, käigud lülitusid hästi ja mootor tõmbas võimsusele vastavalt. Kuna oli ühe 328 universaali vaatamine kokku lepitud, pakkusin müüjale, et ärgu täna veel müügu, sest oleksin ostja, kui see 328 ei sobi. Paraku tundus müüjal olevat järjekord selle auto peale ja ta sõitis järgmisele tahtjale asja näitama. No pagan küll. Hind palju parem kõigist vaadatud isenditest, seisukord samuti kõigist parim. Mis seal ikka, kõne uuesti müüjale ja kaup koos. Selle hinna eest see masin kindlasti kätte ei jää, kui ka kohe maha tuleks müüa. Ost-müük käis ülepeakaela kiirelt, kuna oli vaja tuua raha linna teisest otsast ja veel mingile kohustuslikule sõbrapäevaüritusele jõuda. Teate neid naisi küll, ei saa nemad aru, mis on elus oluline...

Õhtupoole käisin vaatamas ka seda 328 universaali, mis iseenesest oli väljast ok, mõne tüüpilise roostekohaga, sisu poolest täitsa pandav, boonusena poolnahksed istmed ja väga hea muusika. 2.8 mootor tegi samuti olemise edevaks, kuid väga suureks miinuseks oli automaatkäigukast, mis mulle tagaveolisel autol libedaga üldse ei meeldi. Samuti kolises veermik liigselt.

Otsustasin praegu ikkagi kupee juurde jääda. Järgmine päev sai auto ka tõstukile aetud. Roostet ei paista, avariijälgi samuti mitte, põhja all on alles kõiksugu katteplastid, ka sellised, mida pikemat aega erinevaid BMW'sid pidanud tuttav näinudki polnud. Summuti korralik, veermik korralik, rehvid korralikud, mis sa hing veel ihkad. Miinusena tuleb ära mainida mootori otsakaane õlileke. Eks õlitaset tuleb natuke aega jälgida. Kui kanistrit ei pea pagasis kaasas kandma hakkama, siis las olla, roostetabki vähem. Sõites tunduvad ka tagumised amortisaatorid või vedrud natuke liiga pehmed. Samuti ei ole termostaat oma ülesannete kõrgusel ja mootori temperatuur on liiga madal. Võib ka olla soojamaa termostaadi viga, mis siiamaani vahetamata. Auto on tulnud väidetavalt 2007.a. Itaaliast.

Passist infot lugedes, BMW 318is, 1996.a. tehasest välja sõitnud, nagu öeldud uuema tüübi 1.9 neljasilindrilise mootoriga, 103kw, värvuseks hõbe. Jõudu saadab ratastele 5 käiguline manuaalkast, salongis hoiab temperatuuri automaatne kliimaseade, väike kompuuter näitab kuupäeva, kellaaega ja välistemperatuuri, rool on üles-alla reguleeritav, esiistmed samuti, aknad ja peeglid käivad elektriga. Lisaks veel kesklukk ja Astral puudunud puldiga signalisatsioon. Läbisõiduks spidomeetril 242k km.

• 2010 veebruar, esimese asjana kohe esimestesse suundadesse kollased pirnid. Ei teagi, miks seal valged olid. Ka aknapesu pihustid sai puhtaks puhutud. Pildi saab nüüd palju selgemaks pühkida. (pirnid vist päris tasuta polnud)
• 2010 märts, sõitsin ülevaatuspunktist läbi ja lasin kontrollida vedrustust, pidureid ja heitgaase. Üllataval kombel olid amortisaatorid täitsa korras. Kuna ka ükski tuttavatest polnud kordagi tundud sõites vedrustuses mingeid anomaaliaid, pean selle tagumise otsa pehmuse oma kannikate süüks kirjutama - sai hea lause küll. Pidurid olid samuti korras. Paha asi oli aga see, et heitgaasid on paigast ära. Peab vaatama, kuidas katalüsaator seestpoolt paistab ja kontrollima lambda korrasolekut. Õnneks kütusekulu on normaalne, linnasõidul ~10l/100km. (200.-)
• 2010 aprill, nagu õigele rullnokale kohane võtsin ette kohustusliku velgede ostu. Mõtlesin, et igapäevasõidukile ei hakka liiga suuri ja edevaid jalavarje külge kruvima. Aga ikkagi olid tulemuseks 17" Riali toodetud 8" ja 9" laiused rattad koos väga sõidetavate suverehvidega. (3000.-)
• 2010 aprill, rehvid ikkagi kipuvad natuke tagakoopa servi kriipima. Väike haamer ajas asja korda. Nüüd saab muretsemata ka tagaistme(te)le rahvast lubada.
• 2010 juuli, tühikäik, mis tegelikult algusest peale on kohati imelikku teinud, hakkas liigselt häirima. Põhjuseks võib olla praoga õhuvoolik, mille avastasin ja esialgu lappisin teibiga. Puhastasin ka tühikäigumootori ja vastavad voolikud. Sellega oli muidugi päris põnev, kuna algselt netist sikutatud õpetus käis vanema mootoritüübi kohta ja peale suhteliselt pikka sisselaske eemaldamise protseduuri paistis tühikäigumootori asemel suur ja läikiv mitte midagi. Peale paari nõutusehetke otsisin õige õpetuse, kruvisin sisselaske ja muud tükid mootori külge tagasi ning leidsin ka kadunud tühikäigumootori, mis oli, kui nii võib öleda, lausa "nina ees". (~100.- brake cleaner)
• 2010 august, liimisin külge juba kevadel erutatud bemmientusiastide poolt armatuurilt ära kakutud plastikliistu. Kuna liist kinnitub armatuuri külge selliste edevate nagatüüpi kinnitustega, mis kipuvad ajapikku ära murduma, tuli nende asemel liimi kasutada. Pean tõe huvides ära märkima, et liist oli liimiga juba enne, kui bemmirahvas sinna küüned taha ajas. (käsitöö ja superliim sahtlist)
• 2010 august, päris oma bemmimehe karjääri alguses otsisin netist õpetuse, kuidas kindalaeka tüüpviga parandada. Noh seda pragu, mis ajapikku tekib armatuuri ja laeka kaane vahele. Selgituseks sarnase probleemiga maadlejatele ütlen, et tuleb puurida kindalaeka lukust mõlemale poole 25+ mm kaugusele augud ja saata sealt kruvid läbi. Võib kasutada ka isepuurivaid kruvisid. Lõpptulemus jäi parem, kui enne. (abikäsi ei läinud vaja)
• 2010 august, läheneva ülevaatuse tõttu käidud Patricku (või oli see Patrik) juures diagnostikas. Teie ei tea, kes on Patrick? Mina nüüd tean. Iga bemmimees peab teadma, kes on Patrick ja kust teda leida! Igatahes diagnostikamasin ütles lambda katkiseks ja "Disa valve" nimelist klappi ei leidnud ei masin ega ka meie üles. Osavad gaasisüsteemi paigaldajad olid kunagi minevikus selle lihtsalt eemaldanud ja asemele pistnud gaasi ülelöögiklapi. Disa valve ise on mingil määral runnerite pikkust reguleeriv jubin, mida BMW kasutab Vanoseta mootorite madala pöörde jõu turgutamiseks. Sellel joonisel nr 6. Peab selle plastmasskobaka kuskilt välja ajama, kuna väidetavalt läheb sellega alumine ots palju teravamaks. Lisaks leidsime põhja alt ammuse plekiplärina põhjuse, mida ise arvasin katkise katalüsaatori süüks, kuid mis osutus hoopis käigukasti küljest eraldunud summuti kinnitusjubinaks. Uue lambda sai külge 1500.- eest. Diagnostika läks 400.-. Ja kunagi süttinud turvapadja märgutule kustutamine ja juhipoolsete juhtmete kontroll võttis järgmised 400.-.
• 2010 august, ülevaatusekuu. Käisin Patriku soovituse peale Sauel bemmiromulas ja tõin sealt ära selle "disa valve" Kuna pidasin kalliks Patrikule kolme kruvi keeramise eest jälle 400.- krooni maksta, keerasin klapi ise külge. Peab täitsa tunnistama, et kui enne hakkas mootor elama alles 4000...5000 pöörde pealt, siis nüüd tuleb jõud sujuvamalt ja palju varem (350.-).
• 2010 august, avastus, et pidurituled ei põle! Tundub, et pole kunagi põlenudki, kui auto on minu käes olnud! Päris põnev, mis? Üks pirn oli läbi ja teine tuli paistis seestpoolt nii. Pirn oli koos pesaga kindalaekas. Ma mõtlesin, et mingi varutuli lihtsalt. Igatahes, lühidalt kokku võttes, keegi oli kunagi aretanud mingit salanupusüsteemi autole, mis kuidagimoodi oli seotud pidurituledega. Tõenäoliselt eelmine omanik või ka üle-eelmine ei teadnud asjast ööd ega mütsi, sest salanupu asemel leidsin armatuuri lahti kruvides selle. Ei mingit isolatsiooni ega midagi. Ja kuni juhe oli ühenduses, pidurituled põlesid. Eks nad lõpuks lihtsalt kunagi läbi põlesid. Väike kaevamine ja nuputamine ning lennutasin selle süsteemi kuupeale. Pidurituled sai põlema ja ülevaatuselt lennates läbi.
• 2010 oktoober, õlivahetuse aeg. Ühtlasi ka muud asjad vaja üle vaadata. Bemmifoorumist välja sõelutud kõige parem bemmiremontija Valdek ja auto sinna sõidetud. Vahetusse läks termostaat ja jahutusvedel, õlifilter ja õli, välistemperatuuri andur, esisillas erinevad šarniirid ja puksid, õhufilter. Korrastati ja kinnitati ka osaliselt põhjakatteid. Osaliselt sellepärast, et millegipärast piirduti ainult ühe poolega ja teine pool on ikka lahti. Arve järgi tundub, et ka paar muud asja jäi tegemata. Lõpetuseks keerati ka velje tsentrirõngas lapikuks. Õnneks ei maksa see suurt midagi ja talv tuleb teiste velgedega samuti kohe peale. Aga päris head taset see muidugi ei näita. (7100.-)
• 2010 november, salongi ventilaator ei tahtnud enam puhuda. Netist lugedes tundus selle vahetus nii keeruline ja tüütu tegevus, et ise ei viitsinud asja ette võtta. Järelikult Valdeku juurde. Lasin servast ka käivitus-ja tühikäiguprobleeme uurida, mis külmade ilmadega jälle tagasi kippusid tulema. Tehti kõik, mis öeldud ja rohkemgi veel. Ventilaator leiti kuskilt kasutatud, millega olin nõus. Käivitusprobleemide valguses vahetati küünlad ja kuna klapikambri kaas lekkis, kui põrguline, vahetati sellel kõik tihendid. Osavasti põles remondisoleku ajal läbi ka kella/välistemperatuuri tabloo valgustus, mis parandati hiljem pirni vahetusega ja tasu võtmata. Igatahes minu silmis aktsiad tõusid. Pealegi kävitub auto nüüd iga ilmaga suuremate probleemideta. (koos ventilaatoriga ~3700.-)
• 2010 detsember, mitmekordsed lumesajud viisid lõpuks arusaamisele, et vanade rehvidega ikka seda talve ära ei sõida. Kuna plaan oli suveks nagunii 16" veljed muretseda, siis sai ligi võetud täitsa viisakad 16x7" Style 30 originaalveljed (illustratiivne pilt) koos tõsiselt hea mustriga Wanli Winter Challenge 205/55 R16 rehvidega. Rehvid on küll ilma naelteta, kuid peavad tükk maad paremini, kui vanad UG500'd. Rehvid sai kohe sisse õnnistatud tunniajase labitatööga mingi lumehunniku otsas, kuhu ennast kinni sõita oskasin. Mõistus pole ikka oma teha. (koos vahetusega 3250.-)
• 2011 jaanuar, erinevad lumed ja roopad olid mootoriruumi põhjakaitset natuke räsinud ja eemalt vaadates tundus asi kole. Sõitsin Valdeku juurest läbi ja kodanikud abistasid põhjakatte uuesti igalt poolt auto külge tagasi. Täitsa aitäh eest tehti ära!
• 2011 jaanuar, mõned pestud auto pildid: eest, tagant, tagant, küljelt, küljelt, mootor ja sisu.
• 2011 veebruar, pahvakas auru ilmus kapoti alt. Valdeku juurest tuli käsk tuua UM'ist üks "konnektori" nimeline plastikust toruvigur, kruviti see külge ja oligi korras. Tegelikult oli see torumoodistus ühenduseks mootori ja salongisoojenduse voolikute vahel. Ei teagi miks igasuguseid selliseid asju järjest rohkem plastikust tehakse. Ei kesta need ju. (~50.- €)
• 2011 veebruar, süütelukk jäi toppama esimesse asendisse. Väike netis surfamine tõi õpetuse ja paar kruvimist ning näpitsad lõid korra majja.
• 2011 veebruar, peale süüteluku surkimist oli põlema hakanud turvapadja hoiatustuli. Seega sõitsin Patriku juurde et viga tuvastada ja parimal juhul lihtsalt nullida lasta. Paraku tuli välja, et olin ära lõhkunud rooli küljes olevad turvapadja juhtmed ning diagnostikaaparaat teatas veel nukkvõllianduri vigaseks. Nuka andur tuli üllatusena, kuna minekus ei täheldanud küll mingeid vajakajäämisi. (~25.- €)
• 2011 märts, Valdeku juurde remonti. Vahetati roolil olev turvapadja juhtmelint ja nuka andur. Turvapadja tuli kustus ära, kuid nuka anduri vahetus ei muutnud endiselt auto liikumisomadusi. (295.- €)
• 2011 märts, auto osteti ära. Järjekordselt täpselt siis, kui kõik vead olid just likvideeritud. Seekord toimus ost-müük lausa samal päeval, kui auto remondist kätte olin saanud. Nagu needus noh. Igatahes kohe uut autot ostma ei tormanud ja ajasin Camaro garaažist välja. Suverehvidega. Vaatab, mis sellest naljast välja tuleb.